1.3. Suudlused ja kodutööd

Semon avas kasti ning paljastas selle seest lahtikäiva voodi osad. Alicia kiljatas rõõmust ning Sem hakkas voodi juppe omavahel kokku sobitama, visates Patricia ette kilepakendisse pakitud roosa voodipesu. "Sa tegele sellega, see on raskem."

Alicia puges suurest rõõmust riideid vahetamata just kokkupandud voodisse ning Semon läks potitama väikest Bereccat, kuna seekord oli perekonnal olnud piisavalt raha, et ka mudilaste wc-d endile lubada.

Ja ehkki tööpäev oli olnud väsitav, leidis pereisa jaksu veel maja koristamiseks ning hulkuma läinud kassigagi mängimiseks. Ta tundus olevat toakass, veidi räpane karv läikis kenasti ja kiisu oli mõnusalt pontsakas, seega lubas Sem ta üheks vihmaseks ööks enda juurde ja lõikus talle külmkapist võetud viinereid.

Hoolimata sellest, et lapsed tuba jagasid ja Becca tihti Alicia juba varahommikul üles ajas, ei teinud vanem tütar sellest välja, kuna oli ikka veel ekstaasis enda uue voodi üle. Ta hoopis jalutas kööki, avas külmkapist võetud joogijogurti ning istus koos kassiga hommikusi uudiseid vaadates diivanil.

Patricia kasutas oma vaba aega mõistlikult, näiteks istus ta maja kõrval olevale teele maha ning hakkas Bereccale muinasjuturaamatuid ette lugema. Vaid veidi sai selles teos näha sallimatust hommikuste jooksjate ja teiste inimeste ees, kes alatasa nende maja eest mööda kõndides seal peatusid ja kritiseeriva pilgu nende kodu poole saatsid.

Niisiis blokeeris Pat mõnda aega teed, kuid väsis sellest varsti. Mainimist väärib see, et ehkki ta kulutas enda aega mõistlikult, ei hõlmanud see sugugi alati lapse kõigi vajaduste õigeaegset täitmist. Ta oli muidugi ka natuke väsinud, aga enamus aja ei pannud ta lihtsalt tähelegi, sest Berecca oli vaikne ja andis enda soovidest alles viimasel hetkel teada.

Semon ja Alicia arutasid tihti poliitika ja muude teemade üle, mille kohta mehel aimugi polnud, et need tema tütart juba nii varases eas huvitada võiksid. Tegelikult oli mees saabunud töölt plaaniga uut televiisorit vaadata, aga lõpetas... millegi muu vaatamisega.

Lõpuks oli Saphire perekonnas raha piisavalt, et ehitada tüdrukutele eraldi toad, panna põrand kõikidesse ning katta osade tubade seinad tapeediga.

Nähes enda arengut (ja rahasummat), mida tööl pingutamine kaasa tuua võis, sai Semon sellest ainult innustust teatud oskusi endas rohkem arendada ning nii möödusid tema vabad päevadki aina maalides ja kõnesid harjutades.

Aliciast oli vahel saanud koolis täielik oivik, ka tema igaõhtused katsumused matemaatika ja loodusõpetuse koduste töö taga olid vilja kandnud, ehkki kõige enam huvitasid tüdrukut siiani masinad ja mehaanika.

Kätte oli jõudnud Berecca koolilapseks sirgumise aeg, mis võeti vastu tordiga, nagu seda kunagi Alicia sünnipäevalgi oli tehtud. Otseloomulikult olid ka talle ostetud paks pidžaama ja soojad toasussid, kuna talv hiilis üha lähemale ning küte oli majas ikka veel täiesti olematu.

Puhkepäevade hommikud möödusid sageli üheskoos vahvleid süües ja maailma asjade üle arutades, kusjuures tihti võeti teemadeks ka kummitused, tulnukad ja muu üleloomulik.

Semon armastas vahvleid ehk liiga paljugi ning hiilis mõnikord õhtuti voodist Patricia kõrvalt kööki, avas õrnalt välisukse, et toidulõhnu peletada, ning valmistas endale terve taldrikutäie maasikatega kaetud lemmiktoitu.

Tol ööl läks ta pahaaimatatult tagasi magama, jättes tühja taldriku sohva kõrvale põrandale. Hommikul kiirustasid kõik kooli ja tööle, panemata tähele kirjakasti, kuhu olid kogunenud juba mitme kuu maksmata elektriarved. Kedagi polnud kodus ka siis, kui neid külastas lühikese hobusesabaga vennike maksuametist, kes viis kaasa nende katkise diivani (ongi põhjus uus osta) ja vanemate magamistoas asuva ümmarguse peegli.

Patricia aga märkas teda, kuna oli sel päeval töölt varem koju tulnud. Ta oli üritanud end tugevana hoida, kuid nähes, kuidas mees teda märkamata ülbelt minema sammus, ühes käes nende peegel, andis ta pisaratele vaba voli. Naine oli äsja vallandatud ja polnud saanud hakkama isegi millegi nii lihtsa nagu arvete maksmisega, kui Semonil enda karjääriredelil ronimisega nii kiire oli. Ta tundis end kasutuna.

Kedagi polnud kodus ning maja tundus ilma kulunud diivanita kuidagi kõle, seega kõmpis Pat otse Sue Salajasse Kööki (organisatsioon, millega ta liitunud oli), ning tellis baarmenilt alkohoolse kokteili. Ja siis veel ühe. Ja veel.

Uputades enda muresid alkoholi taarus Pat veidi vankuval sammul hoone kööki ning asus, ise valjuhäälselt selgitades, mida ta teeb, seenesuppi valmistama. Ta maitses kulbiga lõpptulemust ning pidi tõdema, et see oli saanud oivaline, ning esitas roa toiduvalmistamisvõistlusele. Kuid otseloomulikult teenis võiduroseti hoopis Sue, peakokk, ise.

Tahtmata juba koju minna ja oma pereliikmetele otsa vaadates tunnistada, et ta oli töölt lahti lastud, veetis Pat veel paar tundi Sue Salajases Köögis šokolaadikomme valmistades ning asus koduteele alles kella 23 ajal.

Perekond toetas aga Patriciat täielikult ning tänu Semoni kõrgendusele õnnestus osta elutuppa täiesti uus lilleline diivan, vannituppa peegel ning tapetseerida ära ka vannituba ning Semi ja Patricia magamistuba.

Alicia üritas järjepidevalt Berecca ja Semoni külalistega suhelda, ent ta lihtsalt ei leidnud nendega ühist keelt.

See-eest oli ta enda klassist leidnud parima sõbranna: Jasmyni, ning noorem õdegi võeti kampa, et õues koos enne talve tulekut viimane veepommisõda maha pidada.

Berecca oli rõõmus, et tedagi vahel Alicia mängudesse kaasati, sest tegelikult oli ta päris üksik. Koolis oli ta häbelik ja ei julgenud kellegagi rääkima minna, sellepärast polnudki tal seal ühtegi sõpra. See muutis Becca ebakindlaks ning ta tõmbus vahel koduski teistest eemale koridorinurka, et seal üksi maalida - see oli üks tema lemmiktegevusi, mis aitas tal mõtteid välja lülitada.

Kolmapäeva õhtul ootas kõiki, kuid peamiselt Alicat, köögis roosade küünaldega sünnipäevatort. Naudingute armastajana oli Al aga sõprade juures juba nõnda kaua aega sünnat pidanud, et kodus tordi söömiseni ei jõutudki.

Teismeikka jõudis ka üks tema parimaid sõpru, Nery, kes samuti ilma tordi ja peota sünnipäeva pidas. Tegelikult oli ta olnud külas Saphiretel, oodates sinna Aliciat, ohverdades sellega oma sünnipäevapeo. Seepärast andis poiss ka hiljem Alile märku, et ta oli tegelikult natuke pettunud, kui Alicia ja tema suhtlus lõpuks vaid koolikoridorides tervitamisega piirdus.

Kodutöid tegid mõlemad lapsed hoolikalt: olenemata Alicia naudingutearmastusest oli haridus tema jaoks ikkagi väga oluline ning pealegi olid peaaegu kõik koolitunnid huvitavad.

Varsti võttis ka Patricia end taas kokku ning kandideeris uuele ametikohale: kooliõpetajaks. Ta võeti vastu katseajaga ning sai tööle asuda samas koolis, kus käisid Al ja Becca, kuid ta pidi igal hommikul saabuma õpilastest tund aega varem, et päevategevused ette valmistada. Nii saatiski Berecca ta alati tööle, haaras värske ajalehe ning tõttas siis tuppa isa valmistatud hommikusööki sööma.

Semon saabus jätkuvalt iga päev töö juurest enda blondiini kolleegiga, kes lõunapauside ajal alati tema kõrval istus ning päris, kas võib jälle õhtul Semile külla tulla, kuna talle meeldivat väga mehe lapsed ja Patriciaga olevat nii hea naisteteemadel rääkida. Nendest rohkem meeldis talle aga hoopis Semon ise, ehkki mees seda isegi kahtlustada ei osanud.

Kui lumi juba mitmendat korda sulada ja uuesti sadada jõudis, kõndis majast mööda paljude käevõrude ja kulinatega kosjamoor, kes külma ilma trotsides ka 10 miinuskraadiga õlgu paljastavat pluusi kandis. Ta tassis õlgadel rasket kotti ning kallas selle sisu otse maja ukse ette: džinni võlulamp. Semon märkas seda ning peitis lambi enda töökohvrisse, et seda tulevikus kasutada.

Saphirete majas oli juba tavaliseks saanud see, et keegi askeldas pidžaamas maki kallal ning teised tantsisid pesu väel Weekendi väärilise muusika saatel.

Berecca oli vahepeal võitnud ingliskeelse Spelling Contesti, kuid sellest hoolimata jäi tihti hätta oma koduste töödega. Kool muutis teda pahuraks, seega tahtis ta kodus kella 21ni vaid lõbutseda, kuid hilistel tundidel oli vanematel vaja ajada oma tööasju või minna varem magama, et paar unetundi lisaks napsata, seega ei saanud nad Beccat koduste töödega aidata. Nii mõnelgi õhtul võttis Alicia juhtimise enda kätte ning lahendas noorema õe eest ka tema matemaatikaülesanded ära.

Vanemad olid Ali heatahtlikkust märganud ning pakkusid talle välja võimaluse osta endale "kosjamoori-keda-Semon-juhtus-teadma-" kaudu pimekohting. Alicia oli muidugi nõus ning kohtingule kulutati 1/3 pere rahast: tervelt 1000 simoleoni. Al soovis endale meessoost 16-18aastast kaaslast, kuid kristallkuul tõi kohale hoopis... Alicia jaoks võõra, Semoni jaoks vägagi tuttava, Kaylynni!?

Ooh, ei, paari hetke pärast saabus ka õige väljavalitu. Tundus, et Al oli ta täiesti jalust rabanud, kuid poiss komberdas kuidagi püsti ja, surudes Alicial, kes kohtingu tarbeks oli valinud kapist enda kõige tüdrukulikuma kleidi, värvinud ära silmad ja isegi juuksed tavapärasest patsist valla päästnud, kätt, sõnas närviliselt: "Minu nimi on Amar."

Selgus, et Amar oli täitsa tore tüüp. Ta nõustus kohe Alicia pakkumisega välja einestama minna, kuid Al pidas teda vaid "harju keskmiseks", suutmata mõelda millelegi muule kui enda tohutule ettevalmistusele enne kohtingut, mis hõlmas juuste koolutamist ja tundide kaupa YouTube'i meigiõpetuste vaatamist. Seepärast ei suvatsenud ta sööma tulles harju keskmise jaoks üldse enda talvejopetki seljast võtta ning jättis ka nahkkindad jonnakalt kätte.

Wooooahhh, Amar, what you doing there??

Poiss tundus veidi häbelik või muutis ta selliseks lihtsalt Alicia juuresolek, aga tüdruk teadis, et kui, siis võtab ta enda kõrvale kindlameelse partneri, keda saab usaldada ja kellel on kõiges oma arvamus. Amar laskis isegi kohalikul mustkunstnikul/taskuvargal endalt 10 simoleoni välja meelitada, ta oli liiga naiivne, et Alicia maailma sobituda.

Sellegipoolest otsustas tüdruk talle võimaluse anda - nad olid ju kohtingul, mis pealegi oli läinud vanematele maksma üle 1000 simoleoni. Alicia ja Amar lõbutsesid nagu tavalised teismelised reede õhtuti, nad tantsisid ja rääkisid, ning Alile hakkas üha enam tunduma, et häbeliku pealispinna all võib olla huvitav sisu.

Kodus veetis ülejäänud perekond Saphire samaaegselt rõõmsalt koos aega. Patricia oli jälle tööl, ka Semoni võeti kontoris juba palju tõsisemalt ja Berecca ei pidanud täna koduseid ülesandeid tegema!

Paari tunni pärast lõpetasid noored kohtingu kerge musiga, ehkki ütlesid mõlemad, et sooviks vaid sõpradeks jäämist. Hoolimata Alicia varasemast tõrksusest lahkus ta restoranist särasilmi, põsed ikka veel õhetamas.

Ka Semoni ja Patricia suhted polnud argipäevamuredes tuhmunud, nende armastus põles heleda leegiga ka aastaid pärast pulmi.

ja see on osa viimane pilt lihtsalt selle tagaplaanil oleva teismelise pärast. no vaadake, isegi tema ergutab Semoni & Pati suhtele kaasa!!

mulle on simsikaameraga pildistamine ikka veel veidi harjumatu, seega sorry nende seinte/lagede ja plumbobide pärast mõndadel piltidel :))

1.3. Kas Alicia ja Amar jäävadki "ainult sõpradeks", nagu nad lubasid?

1.2. Rahapuu ja üks vana sohva

Lisaraha teenimise võimalusi oli vähe, hõlmates vaid maalimist (millega Patricia hetkel tegeleda ei soovinud) ja maa kaevamist (ebahügieeniline). Ehkki mitu korda oli õnnestunud Semonil kaevata maa alt välja lisaks kontidele ja kividele ka mingeid puust nukke, mille eest vähemalt paarsada simoleoni sai, oli see tegevus siiski füüsiliselt raske, eriti pärast pikka tööpäeva. Seega otsustas ta lillepotti kasvama panna TopShopist tellitud "rahaseemne".

Patricia veetis enda lapsehoolduspuhkuse tihti koos (endise) armastuse Gabe'iga. Naine oli jätkuvalt kindel, et see on tõeline armastus, nagu on sellest kirjutatud raamatuid ja vändatud filme.

 Kõik oli imeline... kuid samas oli peaaegu täpselt sama hea ka koos Semoni ja Aliciaga. Võib-olla isegi parem. Patricia seisis raske otsuse jalamil.

Semon oli vahepeal töö juures kõrgendust saanud: nüüd oli ta faktikontrollija, käis ringi ülikonnas, kaelas fotoaparaat ning sõitis tuusa tumepunase autoga. Kahjuks takerdus ta aga juba esimesel tööpäeval ühe fakti õigsuse väljaselgitamisse, mispärast terve ülejäänud artikkel tal enne avaldamist üle lugemata jäi. Ülemus otsustas, et ta pole nii pingeliseks tööks veel valmis, ning ta alandati ühe ameti võrra taas filmikriitikuks. Semon oli alguses muidugi kurb, kuid mõtles, et ehk ongi see tema võimalus rohkem koos Aliciaga aega veeta.

Väiksed kasvavad ju kohutavalt ruttu, nii oli ka Alist saanud juba suur tüdruk, kes oli väga uhke enda kollase peokleidi üle, millega ema tal ka vahepeal niisama ringi päterdada lubas.

Semon ja Pat mõtlesid aga lisaks klotsimänguasjale Aliciale ka väikese õe või venna kinkida. Nad mõlemad tahtsid vähemalt kahte last ning nüüd oli Al piisavalt suur, et natuke aega üksi mängida või tegeleda, seega võis teise peale juba mõelda.

Sellest hoolimata tegutseti Aliciaga igal vabal hetkel ning kui isa-ema parajasti magasid, kuid pisikesel üldse und polnud, võis ta elutoas üksinda mängida. Tavaliselt jäeti talle ka lutipudel kõrvale, et ta tühja kõhu korral kohe vanemaid äratama ei läheks.

Semon oli peaaegu kinnisideeks võtnud endale lapse õpetamise, kui Patricia teda lihtsalt kantseldas ja temaga mängis. Nüüd oli rasedal naisel vaja ka rohkem aega iseendale, seega istus tööst veidi väsinud Sem nii mitmelgi õhtul koos Aliciaga tüdruku tuppa maha ning õpetas talle sõnu ja kahe jala peal püsimist.

Ühel õhtul, kui Alicia juba unenägusid nägi (ta oli eriti vara ära väsinud ja uue sõnavara toel palunud, et issi ta tuttu paneks), hakkas Patricia, noh... sünnitama.

Semon: "O, damn, it's happening."

Kui mees enda esimesest paanika ja hirmu segust üle sai, oli ta oma naisele terve protsessi vältel väga toetav, ning nii sai ilma toodud Alicia väike koopia: pisitütar Berecca! Seekord oli perel olnud ka piisavalt raha, et varuda pikkade käistega särke ja sipupükse, et beebi seekord ilma kütteta majas kogu aeg vaid mähkme väel olema ei peaks.

Kuna mõlemad lapsed olid tüdrukud, tehti lastetuba veidi ümber ning Semon ruttas öösel Beebi24 poodi, et uus häll koju tuua.

Selle puhkuse ajal keskendus Patricia täielikult iseendale ja lastele: ta tegi trenni, maalis, tegeles väikestega. Gabe oli tal justkui peast pühitud ning ta ei uskunud, et miski nüüd enam tema väikest perekest lõhkuda võiks. Vähemalt poleks see tema.

Teadmata, kuidas, oli Pat teeninud ära nii toetava abikaasa, kes igal vabal hetkel, kui ta ei töötanud, laste eest hoolitses. Ka mähkmete vahetamine polnud tema jaoks mingi probleem.

Mõne päeva pärast tööle minnes märkas Semon töökoha kõrval kahekohalist vana kulunud diivanit. Ta heitis pilgu kellale: 13.38, ning tegi kiirelt paar kõnet kolimisfirmale, teatades, et üks diivan tuleb nende aadressile viia. Midagi erilist see sohva polnud, kuid see oli puhas ja arvestatav koht pannkookide nautimiseks.

Noored lapsevanemad ei kaotanud laste sündides ka midagi enda südikusest ja lapsemeelsusest, nii võis neid mõnikord laste uneajal näha lausa aias veepommisõda mängimas. Semon oli samuti selleks hetkeks enda valiku teinud: perekonnale pühendumine oli tähtsam kui teatud (ja mõnevõrra ihatud) populaarsuse saavutamine Riverblossom Hillsi naiste hulgas.

Nii lõpetas ta alati mõne varasema armsama kõnele vastates vestluse juba 10 sekundi järel, eelistades vanal katkisel diivanil koos enda naisega istumist ja pannkookide söömist nendega sebimisele. Pannkoogid olid siin peres juba traditsiooniks saamas, peamiselt sellepärast, et külmkapis polnud midagi peale munade, piima ja jahu. Varsti said otsa ka need, raha oli sellel hetkel täpselt 0 simoleoni, ning Semon arutas enda tükiks ajaks viimase hõrgu pannkoogikuhja taga Patriciaga seda, kuhu ülikooli nad lapsed saatma peaks.

Rahapuu aitas enamusel juhtudel täpselt ühe simoleoniga ning mitmetel kordadel napsati seegi naabrite poolt otse Saphirete nina alt ära.

Alicia sünnipäevaks kutsuti külla ka Pati sõbranna ja varajasem korterikaaslane Cleo, kes aga isegi ühest sõbralikust kallistusest enda parima sõbranna poolt ära ütles. Oli ta ehmunud Patricia riidevalikust, tema äkilisest väljakolimisest või unistuste prints Gabe'i asemel talupoeg Semoni valimisest, jäi selgusetuks, aga hiljem tuli ta siiski Patiga rääkima ning kõik oli peaaegu nagu vanasti.

Alicia kasvas juba koolilapseks ning tema arust oli see igati vinge. Pealegi olid selleks korraks kutsutud peole isegi külalised ja sai kreemitäidise ja vahukoorega sünnipäevatorti!

Torti! Mida muud veel tahta? Tänuks koristas Al ilusti külaliste tagant kõik ära, visates papptaldrikud ja vanad beebitoidupudelid õues asuvasse prügikasti. Tegelikult ta isegi nautis korra loomist: kuigi päris häbelik ja tagasihoidlik, oli ta aktiivne ja tõeline puhtusearmastaja.

Teatud puhtusest ja korrast pidas lugu aga ka Patricia, pärast okserallit pisikese Berecca poolt tormas ta duši alla, jättes Semoni magama ja Alicia üksi enda sünnipäeva nautima.

Ja seda Al ka tegi. Tundub, et tants kui hobi ei lähe siin perest kellestki suure kaarega mööda, isegi mitte külalistest. Seepärast oligi Alicia ühe blondi teismelise endaga koos õue tirinud ning õpetas talle jahedas ööõhus oma tantsusamme ja trikke.

Peagi pidi aga tema lemmikkülaline lahkuma, kuid tüdruk leidis tegevust ka üksinda siseruumides. Pat vihastas alguses muidugi ning noomis tütart natuke, ent ei suutnud tema peale eriti vihane olla.

Alicia, kiidan outfitti muideks.

Pealegi avastas ta varsti isegi, kui lõbus on ühe väikse vana diivani peal karelda, saapaid jalast tõmbamata, kuna ese on niikuinii koltunud ja katki, oodates uue vastu vahetamist. See väike uberik, kus nad elasid, ei tekitanud Patis mitte mingitki vastikust, see muutis ta hoopis muretuks ja vabaks.

Kahjuks kadus muretus aga kohe, kui jutt läks rahaasjadele. Nüüdki polnud perekonnal piisavalt krabisevat, et lubada äsja koolilapseks saanud Alile oma voodit, seega lepiti kokku, et sel ööl magavad Semon, kes pidi järgmisel päeval tööle minema, ja Alicia, koos magamistoa kahekohalises voodis, ning Pat saadab öö mööda diivanil.

Esimese koolipäeva aktuseks oli Alicia küll meeldejäävalt riietunud. Enda kentsakast välimusest hoolimata saabus ta aga juba esimesel päeval koolist koju koos sõbraga, kellega lompides hüpati ja kõiksugu põnevaid mänge välja mõeldi.

Semon veetis enne tööpäeva algust võimalikult palju aega koos beebi-Bereccaga. Täna oli tema sünnipäev ning õhtul pidi Semoni kodus ootama juba ringitatsav valjuhäälne jõnglane.

Ja kui beebiriiete ostuks veel raha jätkus, siis mudilaste omadeks vististi mitte. Õnneks lahendas Patricia probleemi loovalt ja otsis kapi taganurgast välja Alicia kollase piduliku kleidi, mida nüüd Berecca kanda võis.

Õhtul, kui Semon töölt koju jõudis, kandis ta kaasas suurt rasket kasti. Patricia aitas samal ajal Alicial koduseid töid lahendada ning Berecca, noh... tšillis niisama väljas koos kellegi külalise ja süsimusta koeraga. Teda kast ei huvitanud, ent Patricia heitis Semonile kahtlustava pilgu ning küsis: "Mis kastis on?"

teised saavad alatiii legacydes ruttu palju raha ja maja ülesehitatud, ja siis olen mina. :D
samuti, mu tegelased on fukboid. fun.

1.2. Mis kastis on?

Kommentaarid alla. :)